András Ladocsi (HU/FR, s 1992) on Ungari fotograaf, kelle praktika keskendub inimestele ja sotsiaalsetele sidemetele. Praegu elab ta Pariisis ning ta on omandanud bakalaureusekraadi Budapesti Moholy-Nagy kunstiülikoolis ja magistrikraadi Londoni Kuninglikust Kunstikolledžist. 2020. aastal premeeriti Ladocsi 35. Hyères’i rahvusvahelise moefestivalil American Vintage’i auhinnaga. Aastal 2023 sai ta PhMuseumi fotostipendiumi 2. koha ning oli Diori fotograafia- ja visuaalkunstiauhinna noorte talentide finalist.
„There is a Big River, in Which There is a Big Island, in Which There is a Lake, in Which There is an Island, in Which There is a Small House, Where a Life is Growing in a Womb“
Ladocsi kestev projekt keskendub inimese ja tema keskkonna vahelisele suhtele. Läbi selle püüab ta uurida samades ruumides tegutsejate seoseid ning kuidas üksikisiku tegevus ja käitumine on mõjutatud kollektiivsusest. Seosed „meie“ vahel on tema töödes nähtavad nii sõna otseses mõttes kui ka metafoorselt – neid sümboliseerivad vee korduvad kujutised. Jõed ja järved esindavad vett meis kõigis, samal ajal kui Ladocsi töödes võib näha eneseanalüüsi ja meie sügavaima olemuse avastamist.
Uurides inimkeha ja looduskeskkonna vahelist suhet, jälgib Ladocsi töö, kuidas me kõik elame seotuses, olenemata sellest kui kaugele me rändame või kui isoleerituks me muutume. Kuigi konkreetne ühendus võib olla ainulaadne, tunneme me kõik ära, kuidas see välja näeb ja tundub. Ladocsi soovib oma tööde kaudu valgustada inimhinge intensiivsust ja vastupidavust, mis on jäädvustatud hetkedel, mil me survestame oma keha ja vaimu, et saavutada oma kõrgeim potentsiaal. Lõppkokkuvõttes on tema töö elu ja meie eksistentsi omavahelise seotuse tähistamine.
