Emile Gostelie (NL, s 1957) uurib tajutava reaalsuse piire ja potentsiaali. Tema töö põhineb teaduslikul infol, mida ta ühendab kunstilise lähenemisega. Konteksti muutmisega, dekonstrueerimise ja kokkupaneku abil eraldab ta pildid nende algsest tähendusest, võimaldades uurida alternatiivseid tähendusi ja arusaamu fotograafia rollist. Tema tööprotsessi iseloomustavad ulatuslikud uuringud, katsetamine ning piltide ja objektide käsitsi töötlemine. Gostelie on õppinud algselt füüsikat ja inseneriteadust Delftis, ning seejärel lõpetanud Amsterdami Fotoakadeemia.
„Laws of the haystack“ on ühes fotos peituvate kujundite ja tähenduste uurimus. 2019. aastal puhkusel olles tegi Gostelie pildi tavalisest heinakuhjast, mis tuletas talle meelde muid kujundeid, mida ta ei mäleta, et oleks varem näinud. Pikalt pärast heinakuhja kadumist on alles jäänud vajadus uurida välja, mida see üks pilt sisaldab, kuid samas ei avalda.
- sajandi lõpus väitis Austria füüsik Ludwig Boltzmann, et materiaalne maailm võib meie jaoks paista staatiline, kuid see koosneb kõige väiksemate osakeste pidevalt muutuvast kooslusest, millest moodustuvad meie maailma alustalad. Kuna see kõik on meile nähtamatu, ei ole me neist paralleelsetest reaalsustest teadlikud.
Boltzmannist inspireerituna uurib Gostelie, mida see üks heinakuhja pilt peidab. Ta dekonstrueerib ja monteerib originaalfotot käsitsi, tekitades alternatiivseid kujundeid ja lugemisviise. Gostelie rakendab pseudoteaduslikku lähenemist, kombineerides seda kunstilise vabadusega, mis võimaldab mängu tuua tema obsessiivse uudishimu, juhuse ja katse-eksituse.
