Eve Kiiler (EE, s 1960) on kunstnik, kuraator ja õppejõud ning fotograafia aktiivne eestkõneleja. Kiileri fotoprojektid on seotud nii linnamaastike ja avaliku ruumi muutuste uurimisega kui ka muuseumide ja näitusepaikade külastajate jälgimisega. Tema isikunäituste „Linnavaatlused: Aiastatud aedlinn“ (2016), „Vaadates läbi akende“ (2018), „Vanad ja uued naabrid“ (2019), „Võttepaik mere ääres“ (2020), „Kõik teed viivad mereni“ (2021), „Üksi linnas“ (2022) ja „Igaüks on kodus“ (2023) eesmärgiks on linnamaastike avastamine tema kodulinnas Tallinnas ja teistes Eesti linnades. Praegu on ta Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi õppejõud. Tema töid on Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Chicago Museum of Contemporary Photography avalikes kogudes.
Eve Kiileri fotod keskenduvad linnamaastike ja ajakihtide kujutamisele. Tema tööd jäädvustavad vaateid kahest Eesti mereäärsest linnast – Pärnust ja Haapsalust. Kiileri fotodel ei avane tuttavad turistlikud ega maalilised vaated, samuti ei eksponeerita ajaloolisi ega kaasaegseid arhitektuuripärleid. Kiileri pilk püsib mitmekülgsel elukeskkonna ajalisel ruumil, võttes fookusesse üksikelamud, kus kõrvuti eksisteerivad renoveerimisprotsessid ja pikaajalise kasutamise jäljed.
Kunstnikku esindab FOKU