Hayleigh Longman (GB, s 1995) kasutab fotograafiat, et tekitada dialoogi ning koguda inimeste ja kohtadega seotud lugusid, mis uurivad tugevuse ja hapruse duaalsust. Longman leiab viise tundliku, isikliku iseloomuga teemade visuaalseks käsitlemiseks, võttes arvesse mängulisi ja performatiivseid elemente inimese eksistentsis.
Mõeldes hiljutistele pandeemiaga seotud isolatsiooniperioodidele ütleb Hayleigh Longman: „Ma arvan, et isolatsiooni kõige ausam representatsioon on kaose ja rahu kontrast, emotsioonide ja ärevuse lained, mida see minu jaoks on tähendanud.“ Nende raskete aegade vältel oli Hayleigh jaoks kõige olulisem tema ema. Samuti leidis ta, et autoportree võib olla terapeutiline. „Kaamera enda poole pööramine võimaldas mul kujutada seda eraldatuse tunnet, mida tundsin oma kodu kinnistes ruumides. Minu portree tundub ajatu, nagu ka isolatsioon, päevade üheks sulandumine.”
Kunstnikku esindab A Corner With
