Iveta Gabaliņa (LV, s 1979) on Läti fotograaf, kes on tuntud oma nostalgiliste poeetiliste maastike ja portreede poolest sarjast „Somewhere on the Disappearing Path”, mis on loodud Läti idaosas – kohas, mida tema pere on kunagi koduks kutsunud. Gabaliņa on tuntud ka kontseptuaalsemat laadi projektide poolest nagu „Opera, Polar“ ja „My Hand is Warmer than the Sun“, milles avaldub fotograafi huvi aja tajumise vastu.
Gabaliņa on omandanud bakalaureusekraadi fotograafias Suurbritannias Bournemouthi kunstiülikoolis ja magistrikraadi Helsingi Aalto ülikoolis. Ta on saanud mitmesuguseid auhindu, sealhulgas CO Berlin Talents 2013, CDSi dokumentaalfestivali fotograafia auhind, Burn Magazine’i stipendium jne. Alates 2018. aastast on ta Läti ainsa kaasaegsele fotograafiale keskendunud galerii ISSP kuraator.
„Roll, roll morning dew“ uurib vett kui tervistavate praktikate elementi. Vesi on pühade rituaalide kõige olulisem element, ka Läti sauna (pirts) rituaalis, mille käigus keha ja vaim puhastatakse ning tervendatakse. Pirts on koht, kus kunagi inimesed sündisid ja ka koht, kus neid hiljem kogu elu jooksul raviti. Pirtsis higistab keha välja vedelikke ning selle kaudu läbib inimene vaimse ja füüsilise puhastuse. Kõrgendatud seisund, rahulikkus, ärevuse või mitmesuguste psühhosomaatiliste sümptomite vähenemine on vaid mõned selle püha rituaali kasulikest külgedest. Oluline osa rituaalist on ka keha kastmine külma vette, mis viib teistsuguse vaimse seisundini.
Neid tervenemismeetodeid on omavahel jagatud ja praktiseeritud sajandeid. Segatuna suulise ja tekstilise folklooriga (sõnad, mida rituaali ajal kasutatakse) ja ravimtaimedega tervendamise tavadega, toimib pirtošanās ühenduslülina looduse ja hinge vahel. Pirtsides kasutatakse praktiliselt kõiki taimi: puid, õitsvaid oksi, lilli, ürte. See on elu tähistamine selle algusest kuni lõpuni. Käesoleva projekti jaoks jäädvustas ja osales Iveta mitme aasta jooksul selles tervendamistraditsioonis, mis on tänapäeval praktikute seas säilinud suulise ja kirjandusliku pärandi kaudu.
