Kristīne Krauze Slucka (LV, s 1979) on Läti kunstnik, kelle pseudosotsiaalse antropoloogilise uurimistöö lähtepunktiks on tööstuslikult toodetud materjalide uurimine. Ta tegutseb nagu jahimees-koguja, õppides maailma toimimist läbi vaatluste, juhuste ja assotsiatsioonide. Slucka loob fotograafia meediumist mõjutatud renderduste abil objekte, installatsioone ja teoseid, säilitades eksperimentaalsete taktiilsete kujutiste loomise meetodeid.
„Vibrations of the material universe. Thirst for gold.“
„Kuld on inimese õnne pikendus, just nagu ka igapäevased pildid. Kuid igal mündil on kaks külge – ja nii on ka igal pildil. See projekt püüab visualiseerida analoogfotograafiaga kaasnevat nähtamatut ohtu biosfäärile. Luues valgustundlikule fotopaberile veekihi ja seejärel kandes ettevaatlikult peale kemikaale, on tulemuseks käsitsi loodud reostuse esteetika, kus vesine sinine muutub kuldseks. See on loominguline žest, mis tunnustab vett kui universaalset lahustit, elu ja muundumise allikat, aga ka keemiliste jäätmete kogujat.“
„Solastalgia“
„Austraalia keskkonnauurija ja filosoof Glenn A. Albrechti loodud termin solastalgia põhineb sõnadel solace (eesti keeles lohutus) ja algos (kreeka keeles valu). See viitab nii keskkonnamuutustest põhjustatud kaotustundele kui ka koduigatsusele, mida me tunneme olles ikka veel kohal. Kuigi solastalgia on paljudes kultuurides tuntud juba sajandeid, on kaasaegne kliimakaos seda nähtust veelgi süvendanud.“
„Minu projekt, mis koosneb must-valgetest unikaalsetest hõbegeelatiinitrükkidest, kajastab psühhoterraatilisi seisundeid kui abstraktset geograafilist kategooriat, kus ilmnevad aeglase kadumise tunded. Esile kerkivad piirideta servad, voolavad jooned ja näiliselt äratuntavad kujutised: just nagu kauge satelliit jäädvustab sihitud ala kontuurid, kuid ainult nii teravalt, kui selle suurendusvõimalused võimaldavad.“
Kunstnikku esindab ISSP galerii
