Phelim Hoey (IE/NL, s 1984) on Amsterdamis elav visuaalkunstnik. Hoey õppis dokumentaalfotograafiat Hollandis Utrechtis asuvas Kunstikoolis (HKU). Kunstikoolis tekkisid tal koheselt mitmed optilised raskused, mis kuulusid hulgiskleroosi (SM-i) varajaste sümptomite hulka. SM on neuroloogiline haigus, mille diagnoosi ta ka paar kuud hiljem ametlikult sai. Tema praktika omandab seejärel uue tähenduse kui võimalik tervendaja, pakkudes olulist loomingulist väljundit oma seisundi uurimiseks ning võimalust kaardistada pidevalt muutuvaid suhteid oma kehaga.
Autonoomiat ja iseseisvust peetakse meie ühiskonnas oluliseks ning see on sageli suur osa inimese identiteedist. Hoey jaoks pole aga peale hulgiskleroosi diagnoosi enam enesestmõistetav, et keha teostab tegevusi, ükskõik kui lihtsaid. Need kogemused toovad kaasa võõrandumise, hirmu ja instrumentaalse nägemuse oma kehast. Kindluse ja toimiva keha kaotusega on ohustatud ka identiteet. Kes ta on ja kuidas haigus mõjutab tema identiteeti, uurib Hoey projektis „La Machine“.
